Kolmapäev, 22. juuni 2016

Head jaani!

Jaanipäev 24 juuni


Kodud olid jaanipäevaks puhtaks küüritud ja põllulilledega ehitud. Vaatamata rikkalikult kaetud lauale öeldi ikka, et jaanilaupäeval jääb kõht tühjaks - suvepeol ei raatsitud aega söömisele kulutada.
Jaanituli püüti alati teha kõrgemale kohale. Usuti, et nii kaugele, kui tulekuma paistab, on ümbrus kaitstud kurja eest. Tuli puhastas ja kaitses, soodustas kosumist ja kasvamist. Aja jooksul kujunesid välja kindlad tuletegemise kohad - paljud Lõuna-Eesti kuplid kannavad seetõttu Jaanimäe nime. Et tuld kõrgemale tõsta, tehti see mõnikord kõrge varda otsa tõrvatünni.
Jaanituli oli pidulik ja püha rituaal. Kes ei tulnud jaanitulele, sellel pidid kasvama ohakased odrad, kasteheinased kaerad, hullusti tutri täis ja lühikesed linad. Seepärast pidi end jaanitulele vedama igaüks, kel jalg veel kandis.
KiikumineJaanitule- ja kiigekoht oli enamasti ühel platsil.
Kiik kaunistati lillepärgade ja kaskedega. Kiikumisel oli algselt maagiline eesmärk - näiteks usuti, et see mõjutab põldude viljakust. Kõrgele kiikumine pidi tagama kõrge vilja. Kiigeehitajatele tuli tuua kinke: värvitud mune, sukapaelu, tubakakotte, sõrmkindaid, õlut; neidudelt oodati kõige enam loomulikult musi.
Ohverdamine
Üldlevinud kombe kohaselt tõi igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Jaanilauludes mainitav “jaanikahi” tähendabki ohvrisööki või -jooki.
Balthasar Russow on Liivimaa kroonikas värvikalt kirjeldanud eestlaste hirmsat karglemist, hoorust, kiskumist ja ebajumalateenistust koos vahast loomakujukeste ohverdamisega Pirita kloostri juures.
Sageli tehti esmalt ohverdamistoimingud salajasel pere jaanitulel ja sealt mindi ühisele tulele pidutsema.
Ennustused saagi kohta
Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui jaanipäeval vihma sajab, ennustati märga rukkilõikust ja talveks palju lund.
Enne jaanipäeva õitsev rukis oli hea saagi endeks.
Esimest korda püüti heina teha juba enne jaani. Maksis ütlus: enne jaani on heinakõrre otsas nael mett, pärast jaani nael vett.
Surnute ended l  Jaanipäev pärast ülemeelikut ööd oli surnuaiapüha. Käidi ka nende haudadel, kes olid joomasurma surnud. Kardeti, et vastasel korral joovad nad pahameeles kuivaks nii taeva kui ka maa. Uudishimulikel soovitati keskööl minna kirikuukse taha - siis võis näha neid, kes sel aastal surevad.
Rikkaks saamine
Rohkesti on rahvapärimuses juttu jaaniöistest rahatuledest. Nii, nagu jaaniõhk hävitas tuulduma pandud riietelt halva lõhna ja kopituse, pidid ka maa-alused oma aardeid just jaaniööl koide sisselöömise vastu tuulutama. 

Allikas: Maret Tamjärv “Jaanipäev”, Kristjan Kongo “Eesti rahvakombed. Jaanipäev”.

Esmaspäev, 13. juuni 2016

PUHKUS!

INGLISTE RAAMATUKOGU PUHKAB 11.07-7.08.2016

Kolmapäev, 1. juuni 2016

Emadepäev Inglistel.

Meie emad kaunite paberkübaratega!
Fotod A. Hindremäe