ADVENDIKOHVIK 2016

Toimus järjekordne advendikohvik ja verivorstifestival. Rahvast oli palju ning meeleolu lõbus.
Kaheksas Ingliste lehemedal läks Aare Hindremäele.

Pildid A. Hindremäe

Ingliste küsitluspunkt.

10, 11 detsember 2016. Rahva huvi oli väike aga mitte olematu!

Tule raamatukokku- kingi endale või oma lähedasele võimalus!

5.-15.detsembril on kõigil täiskasvanutel võimalus saada rahvaraamatukogudes infot erinevate õppimisvõimaluste kohta. Raamatukogudes tutvustatakse huvilistele info leidmist arvutis või nutiseadmes ja antakse teavet selle kohta, mida täiskasvanud õppija võiks ja peaks teadma. See on hea võimalus kõigil huvilistel saada individuaalset konsultatsiooni ja leida ning kinkida endale või oma lähedasele koolitus, kursus või konkreetne asjalik soovitus katkenud õpingute jätkamiseks. Iga enesetäiendamine aitab paremini toime tulla, annab võimaluse leida uus töö, täiendada oma teadmisi huvipakkuva hobi osas, olla lihtsalt õnnelikum inimene.

Kel tarkus peas, sel ohjad peos!

Uuringud ja statistika näitavad selget seost hariduse ja palganumbri vahel, mis tähendab, et oma elujärje parandamiseks saab panustada läbi hariduse. Selleks võib olla nii täiskasvanute gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamine kui ka kõrgkooli astumine.
Haridus võimaldab teha laiemalt valikuid, annab inimestele/Sulle enesekindlust ja oskusi teadlikult on karjääri kujundada, tulevikutegevusi kavandada kui ka olla oma lastele eeskujuks, mis pole ka vähetähtis fakt.

Ühe enam täiskasvanuid on võtnud jalge alla koolitee, kas lõpetamas on pooleli jäänud haridust või omandamas kõrgkooli järgselt uut ametit kutsekoolis.  Tihti ei pruugi saadud haridus ja töökohal vajalikud oskused omavahel sugugi klappida ja nii juhtubki, et haridus on justkui olemas, aga oma igapäevase töö jaoks ja tööturul konkurentsivõime säilitamiseks on vaja uusi oskusi juurde omandada. Ja ka oskused võivad aeguda, sest eelmisel sajandil omandatud oskusetega võib juhtuda pole enam midagi peale hakata.
Ka huviharidus on täiskasvanute seas populaarne ning pakub paljudele alternatiivi igapäeva elu rutiinile. Uued teadmised ja oskused, uued tuttavad, uued sotsiaalsed võrgustikud, võimalused- kõik see on seotud õpitegevusega ühel või teisel moel.

Haridus ja teadmised on midagi, mida inimeselt ära võtta ei saa, see on kapital. Enda ja oma lähedaste haridusse panustamine on kõige kindlam investeering tulevikuks. Eesti inimesed on hariduse usku ja seda näitab ka statistika, mille kohaselt on Eestis täiskasvanute õppes osalemise määr on tõusnud läbi aegade rekordilisele tasemele (16,8%) – üha enam täiskasvanuid tunneb soovi ja leiab sobivad võimalused enesetäiendamiseks. (HTM, 10.06, 2016)

Kampaaniat korraldab ETKA Andras koostöös raamatukogudega Euroopa Sotsiaalfondi projekti “ Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames.

Monica Marfeldt

ETKA Andras

Projekti koordinaator

„Valdade ühinemise kohta elanike arvamuse väljaselgitamine

Kehtna ja Järvakandi valdade ühinemise kohta selgitatakse välja Kehtna valla (edaspidi vald) elanike arvamus vallavalitsuse määratud kohtades (edaspidi küsitluspunkt) 10. ja 11. detsembril 2016. a. Küsitluspunkt hõlmab sama piirkonna elanikke nagu vastava valimisjaoskonna puhul. Lisaks küsitluspunktidele korraldatakse 8. ja 9. detsembril 2016. a volis.ee keskkonna kaudu elektrooniline küsitlus, millele pääsete ligi Kehtna Vallavalitsuse kodulehel asuva lingi kaudu.  Küsitlusest on õigus osa võtta igal küsitluse ajaks vähemalt 16-aastaseks saanud elanikul, kes rahvastikuregistri andmetel elab vallas. Küsitlusest ei saa osa võtta isik, kes on valimisõiguse tähenduses teovõimetuks tunnistatud või  kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

Küsitluse tulemused kinnitatakse Kehtna Vallavolikogu otsusega kahe nädala jooksul pärast küsitluse lõppemist.

Küsitluspunktid on 10. ja 11. detsembril 2016. a avatud alljärgnevalt:

1) Ingliste raamatukogu, kell 8.oo – 16.oo;

2) Valtu seltsimaja, kell 10.oo – 18.oo;  

3) Eidapere rahvamaja, kell 8.oo – 16.oo;

4) Lelle raamatukogu, kell 10.oo -18.oo;

5) Kehtna klubi, kell 9.oo – 17.oo;

6) Keava raamatukogu, kell 11.oo – 19.oo.

Täpsem kord elanike arvamuse väljaselgitamise kohta on avaldatud Kehtna Vallavalitsuse kodulehel: https://kehtna.kovtp.ee/uhinemislabiraakimised. Samuti avaldatakse vastav info Kehtna valla ajalehes „Valla vaatleja“. „

Ettelugemispäev Ingliste raamatukogus

21. oktoobril käisid raamatukogus külas lasteaialapsed. Kuna aasta on pühendatud merele siis valitud muinasjutuks oli "Kuldkalake".

Head jaani!

Jaanipäev 24 juuni

Kodud olid jaanipäevaks puhtaks küüritud ja põllulilledega ehitud. Vaatamata rikkalikult kaetud lauale öeldi ikka, et jaanilaupäeval jääb kõht tühjaks - suvepeol ei raatsitud aega söömisele kulutada.

Jaanituli püüti alati teha kõrgemale kohale. Usuti, et nii kaugele, kui tulekuma paistab, on ümbrus kaitstud kurja eest. Tuli puhastas ja kaitses, soodustas kosumist ja kasvamist. Aja jooksul kujunesid välja kindlad tuletegemise kohad - paljud Lõuna-Eesti kuplid kannavad seetõttu Jaanimäe nime. Et tuld kõrgemale tõsta, tehti see mõnikord kõrge varda otsa tõrvatünni.

Jaanituli oli pidulik ja püha rituaal. Kes ei tulnud jaanitulele, sellel pidid kasvama ohakased odrad, kasteheinased kaerad, hullusti tutri täis ja lühikesed linad. Seepärast pidi end jaanitulele vedama igaüks, kel jalg veel kandis.

KiikumineJaanitule- ja kiigekoht oli enamasti ühel platsil.
Kiik kaunistati lillepärgade ja kaskedega. Kiikumisel oli algselt maagiline eesmärk - näiteks usuti, et see mõjutab põldude viljakust. Kõrgele kiikumine pidi tagama kõrge vilja. Kiigeehitajatele tuli tuua kinke: värvitud mune, sukapaelu, tubakakotte, sõrmkindaid, õlut; neidudelt oodati kõige enam loomulikult musi.

Ohverdamine

Üldlevinud kombe kohaselt tõi igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Jaanilauludes mainitav “jaanikahi” tähendabki ohvrisööki või -jooki.
Balthasar Russow on Liivimaa kroonikas värvikalt kirjeldanud eestlaste hirmsat karglemist, hoorust, kiskumist ja ebajumalateenistust koos vahast loomakujukeste ohverdamisega Pirita kloostri juures.
Sageli tehti esmalt ohverdamistoimingud salajasel pere jaanitulel ja sealt mindi ühisele tulele pidutsema.

Ennustused saagi kohta

Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui jaanipäeval vihma sajab, ennustati märga rukkilõikust ja talveks palju lund.
Enne jaanipäeva õitsev rukis oli hea saagi endeks.
Esimest korda püüti heina teha juba enne jaani. Maksis ütlus: enne jaani on heinakõrre otsas nael mett, pärast jaani nael vett.
Surnute ended l  Jaanipäev pärast ülemeelikut ööd oli surnuaiapüha. Käidi ka nende haudadel, kes olid joomasurma surnud. Kardeti, et vastasel korral joovad nad pahameeles kuivaks nii taeva kui ka maa. Uudishimulikel soovitati keskööl minna kirikuukse taha - siis võis näha neid, kes sel aastal surevad.

Rikkaks saamine

Rohkesti on rahvapärimuses juttu jaaniöistest rahatuledest. Nii, nagu jaaniõhk hävitas tuulduma pandud riietelt halva lõhna ja kopituse, pidid ka maa-alused oma aardeid just jaaniööl koide sisselöömise vastu tuulutama. 

Allikas: Maret Tamjärv “Jaanipäev”, Kristjan Kongo “Eesti rahvakombed. Jaanipäev”.

PUHKUS!

INGLISTE RAAMATUKOGU PUHKAB 11.07-7.08.2016

INGLISTE RAAMATUKOGUS ON UUENENUD LASTENURK

TERE TULEMAST!

Emadepäev Inglistel.

Meie emad kaunite paberkübaratega!

Fotod A. Hindremäe

NÄITUS RAAMATUKOGUS

Avatud on Kehtna valla lasteaedade mereteemaline näitus.

Raamatusoovitus!

Juhtusin sirvima ühte raamatut ja see ajas mind naerma. Nüüd olen seda juba mitu korda lehitsenud ja ikka läheb suu muigele. Ristisin selle heatujuraamatuks.Koersõpradele sobib see kindlasti ja usun, et rohkete illustratsioonidega koera päevik ei jäta kedagi tõsiseks. Vähe juttu ja palju pilte, mis räägivad vahel rohkem kui sõnad.

Imeline villamäng!

Muinasjutuliste haldjate meisterdamine

Meisterdasime albumit

See töö võttis aega kolm õhtut! Kaua tehtud kaunikesed.

TÖÖTUBA RAAMATUKOGUS

 

29. veebruaril õppisime meisterdama ümmargust pappkarpi. Õpetajateks olid Tiina ja Anu

fotod Kadi Lee

Jällegi sai kiidetud tublisid!

19.02 2016 Inglistel tänukirja saanud:
Tiina Meinberg - Aasta ema ja vanaemaValter Nõmmik - Aasta isa ja vanaisaAhti Kollo - SOS kiirreageerimisrühma liigeRünno Leinberg- SOS kiirreageerimisrühma liigeElmo Allika - SOS kiirreageerimisrühma liigeRaja talu - Lau küla tegemiste toetaja Pilpa talu - Lau küla tegemiste toetajaUuemadise talu - Lau küla tegemiste toetajaLeho Rüütmaa - „Eesti metsas tegija 2015“Aare Hindremäe - Erinevate Lau küla sündmuste elluviija, raamatu „Lau Küla Lood“ eestvedaja. Eve Haggi - Rakendispordis Väike Karikas I koht, „Tori hobusega Raplamaal“ korraldamine.Signe Haggi - Rakendispordis edukas esinemine Reelika Rätsep- Rakendispordis edukas esinemine  Delia Tõnts - Uustulnuk - kohalikele tööandja ja mitme ettevõtte juht Pille Matt ja Ahti Kollo - „Kehtna valla kauneim 2015“ koduaed   Raili Vaarpuu - Edukas esinemine bowlingus
Heidy Soovik - „ Miss Raplamaa 2015“

fototd A.Hindremäe

KÜLAVANEMAD TÄNAVAD!